1.

Lõpuks ometi!
Blogi tegemine polegi nii lihtne, kui kirjas. Paar sekundit ja sul on blog…ei ütleks.Kõigepealt proovisin bloggerit aga seal on midagi konkreetselt metsas ja ta ei luba postitada….kustutasin siis konto ära. Järgmisena tuli wordpress aga siin läks salasõnaga midagi metsa, ühesõnaga hakkasin juba uut kohta otsima kui mingi ime läbi sain salasõna kätte.
Võib ka öelda, et mina olen loll. Seda ma muidugi ei tunnista, avalikult st.

Üldiselt ma ei hakka üles võtma teemat miks jälle…lihtsalt, tahan.

Tahan kirjutada. Aga tegelikult, mis on blogi kirjutamise juures minu jaoks huvitav – kui palju kirjutavad inimesed endast, oma elu pisidetailidest. Kas üldse kirjutada? Kas kirjutada oma salajasi mõtteid või mitte?

Kokkuvõtvalt – kui isiklik blog siiski on?

Minu jaoks, arvan et mitte väga isiklik. Ma avaldan oma arvamust teatud teemadele,mis ajavad närvi või intrigeerivad, teevad meele rõõmsaks, räägin muusikast või filmidest, mis olen näinud. Viitan videolinkidele Youtube`s või midagi sarnast. Pigem selline meelelahutuslik poolpersonaalne lehekülg.

Aga on ka inimesi, kes kajastavad blogis kõike. Pisidetaile, tundeid, tegemisi, kuidas mida tehti, mis nurga alt jne.
Muidugi, oma otsus aga kas blog peaks olema virtuaalne tuur inimese päevast kuni sügavate ja isiklike mõtete ja kujutlusteni välja?

Või siis, Eesti on väike ja kui midagi eriti karmi öelda või mõelda ja see ka üles kirjutada, siis kõik saavad teada. Või see pole paha asi üldsegi?

Ma olen “anonymous” kommentaaride vastu, eriti kui see kommentaar sisaldab endas mõtet teemal “Pane ennast põlema, värdjas!”. Kui sa juba ütled midagi, siis seisa ka selle eest, eriti kui tegemist on solvanguga.

Aga kõikide asjade kirjutamine…pole siiski minu jaoks.
Tegelikult on suhteliselt kõhe saada kokku mõne ammuse sõbra või tuttavaga ja küsida kuidas tal läheb aga tema vastu ei küsi, sest ta juba teab, mis ma teinud olen, kus ja kellega.

Hmm kas blog on siis suhtlemisetapja..mingil määral ju on. Eriti füüsilisel tasandil.
Tore on lugeda inimeste arvamusi, teooriaid, ettepanekuid jne. aga kui selle inimesega kokku saada siis sa juba tead kõike. Eriti hull on juhus kui sa loed kellegi blogi, saad temaga ka mingi aeg kokku ja avastad, et pole millestki rääkida.

***

Aga tegelikult on jubedalt külm. Kätel. Ja trükkida on vastik.

~ kirjutas nataliin &emdash; Veebruar 8, 2007.